Tingimused

  1. MÕISTED
    • Krediidiandja – HLÜ E-HOIUS (registrikood 14634346).
    • Krediidisaaja – isik, kes on sõlminud krediidiandjaga lepingu.
    • Tagatise omanik – krediidisaaja või kolmas isik, kes on sõlminud krediidiandjaga lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu.
    • Käendaja – isik, kes on sõlminud krediidiandjaga lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu.
    • Leping – krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidileping, sealhulgas selle põhitingimused, üldtingimused, maksegraafik ja muud võimalikud lisad.
    • Lepingu sõlmimise tasu – krediidisaaja tasu krediidiandjale lepingu sõlmimise ja krediidisumma väljastamisega seotud toimingute eest.
    • Tagatisleping – krediidiandja ja krediidisaaja ja/või tagatise omaniku vahel sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise leping; krediidiandja ja käendaja vahel sõlmitud käendusleping.
    • Käendusleping – leping, millega kohustub käendaja vastutama krediidiandja ees krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest, kui krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning krediidisaaja on jätnud need täitmata. Käendusleping on aktsepteerituna Lepingu lahutamatuks osaks.
    • Krediidisumma – lepingus sätestatud tingimustel krediidiandja poolt krediidisaaja kasutusse antav rahasumma.
    • Intress – krediidisaaja poolt krediidiandjale igakuiselt maksmisele kuuluv krediidisummalt arvestatav protsentuaalselt väljendatud fikseeritud tasu.
    • 6 kuu EURIBOR (European Interbank Offered Rate) – on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul kuuekuulise tähtajaga.
    • Krediidi brutosumma – kõigi krediidisaaja poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma.
    • Krediidi kulukuse määr – protsentides krediidi netosummast avaldatav krediidisaajale aastas langev lepingust tulenevate kulude koormus eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.
  2. MAKSETINGIMUSED
    • Krediidisaaja kohustub vastavalt põhitingimustes kokkulepitule tasuma krediidiandjale lepingu sõlmimise tasu. Lepingu sõlmimise tasu suurus on 1% krediidisummast, kuid mitte vähem kui 40 eurot. Lepingu põhitingimuste või maksegraafiku muutmisel krediidisaaja kohustub vastavalt põhitingimustes kokkulepitule tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu. Lepingu muutmise tasu suuruseks on lepingu sõlmimise tasu suurus. Krediidisaaja tasub tasu lepingu sõlmimise või muutmise eest vastavalt krediidiandja poolt esitatud arvele.
    • Krediidisaaja kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule ning lepingu põhitingimustele. Makse peab olema krediidiandjale laekunud hiljemalt maksegraafikus või põhitingimustes sätestatud kuupäevaks.
    • Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Intressi arvestatakse krediidisumma krediidisaajale kasutusse andmise päevast kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Kui põhitingimustes on kokku lepitud 6 kuu EURIBOR’iga seotud intress, fikseerib krediidiandja EURIBOR’i muutused järgnevaks kuuekuuliseks perioodiks (ajavahemik, mille vältel intress ei muutu) 2 korda aastas EURIBOR’i muutuste fikseerimise tähtpäeval, milleks on lepingu sõlmimise kuule järgneva iga kuuenda kuu esimene päev. Lepingu sõlmimisel lähtuvad pooled lepingu sõlmimisele eelnenud tööpäeval kehtinud EURIBOR’i määrast. Kui intressi baasmäär (EURIBOR või Euro intress või intressi baasmäära leidmisel kasutatav EURIBOR on negatiivne, loevad pooled selle võrdseks nulliga.
    • Krediidisaaja poolt krediidiandjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad tasutakse lepingus sätestatud krediidiandja arveldusarvele. Maksekorraldusel peab olema näidatud krediidisaaja nimi, lepingu number ja lepingu põhitingimustes sätestatud viitenumber. Maksekorraldusel toodud andmete vastuolu korral on krediidiandjal õigus lähtuda esmalt viitenumbrist, teises järjekorras maksekorralduse selgituses nimetatud lepingu numbrist või kliendi nimest.
    • Krediidisaajal on õigus täita lepingust tulenevad kohustused krediidiandjale ennetähtaegselt. Krediidi ennetähtaegse tagastamise korral ei maksa krediidisaaja krediidiandjale krediidi kasutamata jätmise aja eest intressi ega muid kulusid. Krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega. Eeltoodud hüvitise suurus on 1% ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja lepingus kokkulepitud krediidi viimase tagasimakse tähtpäeva vaheline periood on pikem kui 1 aasta, ja 0,5% ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui see periood ei ületa 1 aastat.
    • Lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks krediidisumma.
    • Krediidiandja ei või keelduda osaliste maksete vastuvõtmisest.
  3. TAGATIS
    • Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitakse:
      • krediidiandja ja krediidisaaja ja/või tagatise omaniku vahel notariaalne hüpoteegi seadmise leping;
      • krediidiandja ja käendaja vahel käendusleping;
    • Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise puhul krediidisumma antakse krediidisaajale üle üksnes juhul, kui krediidiandjale on laekunud kinnistusosakonnast info krediidiandja kasuks esimese järjekoha hüpoteegi või poolte vahel põhitingimustes kokku lepitud muu järjekoha hüpoteegi seadmise kinnistamisavalduse registreerimise kohta ja eeldusel, et enne nimetatud kinnistamisavalduse laekumist pole laekunud kinnistamisavaldusi kinnistut koormavate asjaõiguste, koormatiste ega kitsenduste sissekandmiseks teiste isikute kasuks.
    • Juhul kui punktis 3.1.1 nimetatud tagatislepingut ei sõlmita krediidiandjast sõltumatutel põhjustel ning krediidiandja on kandnud seoses tagatislepingu ettevalmistamisega kulusid (eelkõige notari tasu tehingu projekti koostamise eest ja notarikonto kasutamisega seotud kulud), on krediidisaaja kohustatud nimetatud kulud esimesel nõudmisel krediidiandjale hüvitama.
    • Käenduslepingu sõlmimise puhul antakse krediidisumma krediidisaajale üle pärast nõutava käenduslepingu sõlmimist.
    • Tagatise väärtuse säilitamiseks on kreiidisaaja kohustatud tagama, et:
      • tagatisega seonduvad maksed (nt kindlustus-, kommunaal- ja hooldustasud, -maksud, -trahvid jne) oleksid tasutud;
      • tagatist ei antaks üürile ega rendile ilma krediidiandja kirjaliku nõusolekuta.
    • Krediidisaajal ja tagatise omanikul on kohustus esitada krediidiandja nõudmisel tõend punktis 3.5.1. nimetatud kohustuste täitmise kohta.
    • Krediidiandja nõudmisel on krediidisaaja kohustatud 1 kuu jooksul esitama krediidiandja poolt aktsepteeritava kinnisvarahindaja koostatud eksperthinnangu tagatise kohta. Krediidiandja ei või nõuda uut eksperthinnangut enne 6 kuu möödumist eelmise nõuetekohase eksperthinnangu esitamisest. Kui krediidiandjale ei esitata uut eksperthinnangut nõutava aja jooksul, on krediidiandjal õigus ise tellida eksperthinnang ning nõuda krediidisaajalt kõigi eksperthinnangu tellimisega seotud kulude hüvitamist.
  4. TAGATISE KINDLUSTAMINE
    • Krediidisaaja on kohustatud tagama kindlustuskaitse tagatisele kuni lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni, juhul kui põhitingimustes on vastavalt kokkulepitud.
    • Kindlustusleping tuleb sõlmida 7 päeva jooksul arvates tagatislepingu sõlmimisest ja kindlustuspoliis esitada krediidiandjale 2 päeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Sõlmitud kindlustuslepingu tingimusi võib muuta üksnes krediidiandja kirjalikul nõusolekul. Hoonestamata kinnistu suhtes tuleb kindlustusleping sõlmida 7 päeva jooksul arvates krediidiandja esimesest nõudmisest.
    • Kindlustusleping tuleb sõlmida tagatise taastamisväärtuse ulatuses. Krediidisaaja kohustub kindlustusandjale teatama tagatislepingu sõlmimisest ning kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks tuleb kindlustuslepingusse märkida krediidiandja lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste ulatuses. Kindlustusleping sõlmitakse krediidisaaja valikul ühes krediidiandja poolt eelnevalt aktsepteeritud kindlustusseltsidest. Kindlustuskaitse peab katma kõik tule- vee-, vandalismi- ja loodusõnnetuste ohust tulenevad riskid.
    • Kindlustusleping tuleb sõlmida vähemalt 1 aasta pikkuseks perioodiks. Krediidisaaja kindlustamisega seotud kuluks on kindlustusmakse tagatise vastavaks perioodiks kindlustamise eest Kindlustusmakse suurus sõltub krediidisaaja poolt valitud kindlustusseltsi poolt pakutavatest tingimustest. Kindlustusmakse osade kaupa tasumise korral ei tohi kahe kindlustusmakse vaheline aeg olla lühem kui 3 kuud. Krediidisaaja on kohustatud esitama krediidiandjale kindlustusmakse tasumist tõendava dokumendi.
    • Juhul, kui krediidisaaja ei täida käesolevas peatükis sätestatud kindlustamise kohustust, on krediidiandjal õigus tagatis ise kindlustada ja nõuda krediidisaajalt sisse kõik kindlustamisega seotud kulud. Kulude hüvitamine ei vabasta krediidisaajal punktis 7.3. sätestatud leppetrahvi maksmise kohustusest.
  5. KOHESELE SUNDTÄITMISELE ALLUMISE KOKKULEPE
    • Tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele. Krediidiandjal on õigus lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata.
  6. LEPINGUST TAGANEMINE JA ÜLESÜTLEMINE
    • Krediidisaajal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul selle sõlmimisest.
    • Lepingust taganemisel peab krediidisaaja krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi krediidiandjale tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast taganemise avaldamist.
    • Kui krediidisaaja ei maksa krediiti tagasi punktis 6.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et krediidisaaja ei ole lepingust taganenud.
    • Krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist juhul, kui on saabunud vähemalt üks all-järgnevatest tingimustest:
      • Krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning krediidiandja on andnud krediidisaajale vähemalt 2 nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist;
      • lepingu tagatisele on maksete osas, mida vastavalt tagatislepingule on kohustatud tasuma omanik, tekkinud rahaline võlgnevus suuruses, mis ületab 3% tagatiseks oleva kinnisvara kohta koostatud eksperthinnangus sätestatud tagatise turuväärtusest või nimetatud maksed on osaliselt või täielikult tasumata 3 järjestikust kuud;
      • krediidiandjale on esitatud eksitavaid või valeandmeid, mis olid krediidiandjale aluseks krediidi andmise otsustamisel, tagatise aktsepteerimisel või lepingu või tagatislepingu või käenduslepingu tingimuste kindlaksmääramisel, samuti juhul, kui krediidisaaja, tagatise omanik või käendaja ei ole täitnud punktis 10.1. sätestatud informeerimiskohustust;
      • tagatise hävimise või tagatise väärtuse või käendaja maksevõime olulise vähenemise või käendaja surma korral ei ole krediidisaaja krediidiandja pooli määratud vähemalt 1 kuu pikkuse tähtaja jooksul tagatise väärtust taastanud, leidnud krediidiandja poolt aktsepteeritavat käendajat või andnud muud krediidi andjat rahuldavat täiendavat tagatist;
      • krediidisaaja on jätnud tagatise krediidiandja poolt aktsepteeritavatel tingimustel kindlustamata ning ei ole rikkumist heastanud krediidiandja poolt selleks antud vähemalt 2 nädala pikkuse täiendava tähtaja jooksul;
      • krediidisaaja või käendaja või tagatise omanik rikub ükskõik millist teist krediidisaaja, käendaja või tagatise omaniku ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingut ja krediidiandjal tekib õigus nõuda rikutud lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist;
      • krediidisaaja, käendaja või tagatise omaniku suhtes on algatatud kohtu-, täite või pankrotimenetlus;
      • esineb mõni muu seaduses nimetatud lepingu erakorralise ülesütlemise alus.
    • Lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Lepinguliste kohustuste kohese täitmisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt ka kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamist.
  7. VIIVIS, LEPPETRAHV JA KULUDE HÜVITAMINE
    • Krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist. Viivise määraks on põhitingimustes kokkulepitud intressimäär.
    • Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.
    • Ükskõik millise peatükis 3. nimetatud tagatise väärtuse säilitamiskohustuse (sh punktides 3.6. ja 3.7. nimetatud kohustuste), peatükis 4. nimetatud kindlustuskohustuse või peatükis 10 nimetatud informeerimiskohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale leppetrahvi 5% rikkumise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
    • Viivise või leppetrahvi tasumine ei vabasta krediidisaajal kohustuse täitmisest. Lisaks on krediidiandjal õigus nõuda leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamist.
    • Krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale, käendajale või tagatise omanikule krediidilepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale.
  8. LEPINGU KEHTIVUS, MUUTMINE JA LÕPPEMINE
    • Leping jõustub allakirjutamise hetkest ja lõpeb kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmisega.
    • Juhul kui tagatislepingut ei ole sõlmitud 3 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest või punktis 3.2. sätestatud tingimused ei ole täidetud hiljemalt 14 päeva jooksul arvates tagatislepingu sõlmimisest, loetakse leping lõppenuks poolte kokkuleppel. Lepingut ei loeta lõppenuks juhul, kui pooled jätkasid selle täitmist vaatamata eelmises lauses sätestatud tähtaegade ületamisele.
    • Krediidiandjal on õigus lepingu üldtingimusi ühepoolselt muuta.
  9. KREDIIDISAAJA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMINE
    • Krediidiandjale esitatavad taotlused lepingu muutmiseks või täiendavate kokkulepete sõlmimiseks, samuti muud taotlused, mis puudutavad lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmist, tuleb esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingus sätestatud rekvisiitidel.
    • Krediidiandja teatab taotluse vastuvõtmisel krediidisaajale tähtaja, millal krediidisaaja saab teada krediidiandja otsuse. Krediidiandja vaatab krediidisaaja taotluse läbi 3 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamisest.
    • Krediidiandja otsusest informeerimine toimub suuliselt. Suulised teated edastatakse telefonitsi või krediidiandja kontoris. Suulise teate kättesaamiseks peab krediidisaaja 2 päeva jooksul pärast taotluse läbi vaatamise tähtaja möödumist võtma ühendust krediidiandja kontoriga, milles leping sõlmiti.
    • Juhul kui krediidiandja on nõus krediidisaaja taotluse alusel lepingutingimusi muutma, tuleb krediidisaajal ja selleks ettenähtud juhtudel ka tagatise omanikul ja/või käendajal allkirjastada krediidiandja otsusekohased kokkulepped 7 päeva jooksul alates krediidiandja otsusest teadasaamisest.
    • Juhul kui krediidiandjaga ei võeta ühendust (punkt 9.3. , samuti juhul kui krediidisaaja, tagatise omanik ja/või käendaja keelduvad lepingu muutmiseks vajalike kokkulepete allkirjastamisest või kui vajalikke kokkuleppeid ei ole muul krediidisaajast, tagatise omanikust või käendajast tuleneval põhjusel allkirjastatud punktis 9.4. sätestatud tähtaja jooksul, kaotab krediidiandja otsus kehtivuse.
  10. INFORMEERIMINE
    • Krediidisaaja, tagatise omanik ning käendaja kohustuvad krediidiandjat viivitamatult informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, sealhulgas kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada rahaliste kohustuste õigeaegse mittetäitmise või kavatsusest rahalisi kohustusi õigeaegselt mitte täita. Informatsioonivahetus toimub lepingus sätestatud rekvisiitidel. Krediidisaaja, tagatise omanik ning käendaja kohustuvad krediidiandjat viivitamatult informeerima rekvisiitide muutumisest. Käesolevas punktis sätestatud kohustuste mittetäitmine võtab krediidisaajalt, tagatise omanikult ning käendajalt õiguse tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga.
    • Krediidisaaja ja tagatise omanik kohustuvad krediidiandjat viivitamatult informeerima:
      • tagatise võõrandamisest ja sundvõõrandamise menetlusest;
      • tagatise üürile või rendile andmisest.
    • Kõik lepingu, tagatislepingu ja käenduslepingu raames esitatavad teated (taotlused, ettepanekud, avaldused jms peavad olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui leping näeb ette teisiti. Posti teel edastatud teated loetakse kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud 3 päeva.
  11. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
    • Kõik seoses lepinguga tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
    • Kokkuleppele mittejõudmisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, tarbijaga sõlmitud lepingu puhul tarbija elukohajärgses Maakohtus. Juhul, kui krediidisaaja, tagatise omanik või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või krediidisaaja või tagatise omaniku või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.
    • Lepinguga seotud vaidluste lahendamisel kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
  12. KONFIDENTSIAALSUS
    • Pooled käsitlevad lepingut, selle sõlmimise aluseks olevaid dokumente, lepinguga seoses tulevikus sõlmitavaid tehinguid, taotlusi ning muid lepinguga seonduvaid dokumente ja asjaolusid konfidentsiaalsetena.
    • Lepinguga seotud isikutel on keelatud avaldada konfidentsiaalset informatsiooni teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud lepinguga või õigusaktidega ettenähtud juhud.
    • Konfidentsiaalset informatsiooni võib kirjaliku nõusolekuta avaldada muuhulgas Eesti Vabariigi kohtule, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, järelvalveasutusele või järelevalvet teostavale ametiisikule, käendajale, tagatise omanikule või teistele lepinguga seotud isikutele, audiitorile, notarile või õigusabi osutajale.
    • Krediidiandja võib konfidentsiaalset informatsiooni krediidisaaja, käendaja ja tagatise omaniku kirjaliku nõusolekuta avaldada lisaks punktis 12.3. nimetatud isikutele ka oma võlausaldajale, samuti kolmandatele isikutele, kui krediidisaaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi.
  13. NÕUETE LOOVUTAMINE JA PANTIMINE
    • Krediidisaaja kinnitab, et on teadlik krediidiandja seadusest tulenevast õigusest loovutada või pantida lepingust tulenevat krediidisaaja vastu suunatud nõuet (edaspidi nimetatud pandi ese oma võlausaldajale.
    • Krediidiandja on lepingust tuleneva nõude pantinud oma võlausaldajale ning krediidisaaja kinnitab, et on nimetatud pantimisest teadlik. Krediidiandja võlausaldajal on seaduses ja krediidiandjaga sõlmitud pandilepingus sätestatud juhtudel õigus pandi ese müüa või nõuda krediidisaajaga sõlmitud lepingu täitmist enda kasuks.
    • Krediidisaaja kinnitab, et loeb asjaõigusseaduse §-s 317 nimetatud teavitamise enda suhtes toimunuks, kui krediidiandja või krediidiandja võlausaldaja on andnud krediidisaajale edastamiseks postiasutusele üle kirjaliku teate nõude pantimise või loovutamise kohta ja teate üleandmisest on möödunud 3 päeva. Juhul kui teate esitab krediidiandja võlausaldaja, lisab ta teatele krediidiandja poolt väljastatud kirjaliku kinnituse nõude pantimise või loovutamise kohta või ärakirja krediidiandja ja krediidiandja võlausaldaja vahel sõlmitud pandi- või nõuete loovutamise lepingust.
    • Krediidisaaja kinnitab, et juhul kui krediidiandja võlausaldajal on tekkinud pandi eseme müügiõigus või õigus nõuda krediidisaajalt lepingu täitmist vahetult enda kasuks, kohustub krediidisaaja tasuma kõik lepingust tulenevad maksed krediidiandja võlausaldaja poolt näidatud arveldusarvele, samuti vastuvaidlematult täitma muid krediidiandja võlausaldaja poolt krediidisaajale lepingu edasise täitmise kohta antavaid juhiseid.
  14. NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS
    • Käesolevaga annab krediidisaaja krediidiandjale nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks „HLÜ E-HOIUS kliendi isikuandmete töötlemise põhimõttetes“ nimetatud eesmärkidel, ulatuses ja korras.
    • Krediidisaaja kinnitab, et on „HLÜ E-HOIUS kliendi isikuandmete töötlemise põhimõttetega“ enne käesoleva lepingu allkirjastamist tutvunud ning on seeläbi teadlik oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega krediidiandja poolt.
  15. LÕPPSÄTTED
    • Pooled kinnitavad oma allkirjaga lepingul, et on lepingu kõik osad läbi lugenud, nende sisust aru saanud ning need vastavad poolte tahtele.
    • Krediidisaaja, tagatise omanik ja käendaja kinnitavad, et lepingu sõlmimisel krediidiandjale esitatud dokumendid ja andmed vastavad tegelikkusele. Juhul kui nimetatud kinnitus ei vasta tõele, on krediidisaaja ja tagatise omanik kohustatud hüvitama kogu krediidiandjale tekitatud kahju.
    • Leping on sõlmitud 2 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb krediidiandjale ning teine krediidisaajale.

 

HOIUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

ÜLDSÄTTED

Hoiuse leping (edaspidi nimetatud leping) on Hoiulaenuühistu E-Hoius (edaspidi nimetatud E-Hoius) ja E-Hoiuse liikme (edaspidi nimetatud liige) vaheline leping, mille kohaselt liige hoiustab E-Hoiuses kokkulepitud hoiuperioodiks hoiusumma. Hoiuse tingimusi E-Hoiuses (sh hoiustatavad valuutad, minimaalsed hoiusummad, hoiuperioodide intressimäärad jms) reguleerib ja muudab E-Hoius. Liige saab nende andmetega tutvuda E-Hoiuse veebilehel või E-Hoiuse kontoris. Lepingu sõlmimisel fikseeritakse hoiustamise tingimused (sh hoiusumma, intressimäär, hoiuperioodi algus- ja lõppkuupäev, hoiuperioodi pikkus).

Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes juhindutakse E-Hoiuse ja liikme vahelises suhtluses E-Hoiuse põhikirjast ja üldtingimustest, millega liige on tutvunud ning teadlik neist tulenevatest liikme kohustustest ja E-Hoiuse õigustest.
Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte

  1. HOIUSEGA SEONDUVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    1. Hoiuperioodi algust arvestatakse alates hoiusumma tasumise päevast E-Hoiusele, kui hoiuperioodi alguseks ei ole märgitud hilisem kuupäev.
      Liige kannab hoiusumma E-Hoiuse poolt määratud kontole ühe tööpäeva jooksul (ehk hiljemalt järgmisel tööpäeval) alates lepingu sõlmimisest. Juhul, kui liige hilineb hoiusumma tasumisega E-Hoiusest sõltumata põhjusel, loetakse leping kehtetuks.
    2. Hoiuperioodi viimasel päeval kannab E-Hoius hoiusumma ja sellelt arvestatud intressi liikme poolt määratud kontole, juhul kui E-Hoius ja liige ei ole kokku leppinud teisiti, nt. lepingu automaatses pikendamises.
    3. Liige annab E-Hoiusele õiguse hoiusummaga tasaarvestada kõik hoiusega seotud ja hinnakirjaga kehtestatud tasud ning kõik muudest E-Hoiuse ja liikme vahel sõlmitud lepingutest tulenevad ja sissenöutavaks muutunud E-Hoiuse nõuded liikme vastu.
    4. Füüsilisest isikust liikmel on õigus lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, edastades nimetatud tähtaja jooksul E-Hoiusele kirjaliku taganemisavalduse lepingus toodud posti- või e-posti aadressile. Lepingu taganemisel tagastab E-Hoius hoiusumma. Hoiuse ennetähtaegse lõpetamise korral, käesolevas punktis nimetatud alusel ei ole E-Hoius kohustatud hoiuse hoiustamise eest intressi maksma.
  2. INTRESS JA ARVESTUSED
    1. E-Hoius kohustub arvestama ja maksma hoiusummalt intressi ning tagastama hoiusumma lepingus sätestatud tingimustel. Hoiusumma ja intress kantakse lepingus märgitud arveldusarvele.
    2. Intressi arvestamisel hoiusummalt lahtub E-Hoius 365- või 366-päevasest aastast, tegelikku päevade arvust kuus, intressibaasist, intressiarvestuse sagedusest, intressimaksete sagedusest, intressimäärast ja hoiusummast. E-Hoius arvestab hoiusummalt intressi alates hoiuperioodi esimesest päevast kuni hoiuperioodi lõppu, viimase päevani välja arvatud.
    3. Kõik sõlmitud lepinguga seotud jooksvad maksegraafikud, intresside arvestused, sissemakse ja/või väljamakse tähtajad on alati reaalajas kättesaadavad liikme iseteeninduses.
    4. Hoiulepingu sõlmimisel määratakse lepingu eritingimustes intressi väljamaksmine (edaspidi intressiperiood) kas:
      • iga hoiukuu lõppemisel;
      • iga hoiukvartali lõppemisel;
      • iga 6-kuulise hoiuperioodi lõppemisel;
      • iga aastase hoiuperioodi lõppemisel;
      • kogu hoiuperioodi lõppemisel.
    5. Perioodi intressid tasutakse perioodile järgneval kuul vastavalt graafikule, mis on lepingu lahutamatuks osaks. Intresside arvestamise ning tasumise tähtaeg on sätestatud graafikus, mis on lepingu lahutamatuks osaks (v.a tähtajatu hoiuse puhul.
    6. Perioodi intressid tähtajatu hoiuse puhul tasutakse vastavalt valikule kas:
      • iga hoiukuu lõppemisel;
      • kogu hoiuperioodi lõppemisel
    7. Lepingu kehtivuse ajal ei saa intressi maksmise viisi muuta
    8. E-Hoius peab tasutavalt intressilt kinni seaduses sätestatud riiklikud maksud igakordse väljamakse tegemisel seaduses sätestatud maaras ehk füüsilisele isikule makstavalt intressilt peetakse tulumaks kinni vastavalt kehtivale maksumäärale. Juriidilise isiku tulumaksu kinni ei peeta, v.a. juhul, kui see on nõutav seaduse või välislepinguga. E-Hoius väljastab tõendi kinnipeetud tulumaksu ja selle suuruse kohta.
  3. TÄHTAJALISE LEPINGU PIKENEMINE
    1. Lepingu eritingimustes sätestatakse, kas hoiuleping pikeneb automaatselt või toimub lepingu pikendamine üksnes liikme kirjaliku avalduse alusel (v.a tähtajatu hoiuse puhul).
    2. 3.2. Kui eritingimustes on sätestatud tähtajalise hoiuse lepingu automaatne pikenemine, siis pikeneb leping automaatselt veel üheks sama pikaks hoiuperioodiks pikendamise kuupäeval kehtivate intressimäärade ja teiste tähtajalisele hoiusele kehtivate tingimustega, kui liige ei ole esitanud E-Hoiusele kirjalikku avaldust lepingu automaatse pikendamise keelamiseks vähemalt kümme (10) tööpäeva enne hoiuperioodi lõppemist. Avaldust saab esitada isiklikult E-Hoiuse esinduses või iseteenindussüsteemi kaudu, logides sinna sisse.
  4. TINGIMUSTE MUUTMINE
    1. E-Hoiusel on õigus ühepoolselt muuta lepingu üldtingimusi, teatades sellest liikmele enne muudatuste jõustumist E-Hoiuse üldtingimustes sätestatud tähtaegadel ja viisil.
    2. Muudatustega mittenõustumisel on liikmel õigus leping üles öelda, esitades vastava avalduse kümne (10) tööpäeva jooksul alates muudatustest teavitamisest. Muudatustega mittenõustumise korral lõpetatakse leping kümne (10) tööpäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest. Sellisel juhul maksab E-Hoius liikmele intressi kuni lepingu lõpetamiseni.
    3. Kui liige ei ole punktis 4.2. määratud tähtaja jooksul lepingut üles öelnud, loetakse, et ta on muudatusega nõustunud.
  5. LEPINGU KEHTIVUS JA LÕPPEMINE
    1. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkel ning on sõlmitud lepingu eritingimustes toodud tähtajaks. Leping lõpeb hoiuperioodi viimasel päeval, välja arvatud juhul, kui leping pikeneb automaatselt üldtingimuste punkti 3 järgi või lõpetatakse vastavalt üldtingimuste punktidele 4.2, 5.2 ja 5.3.
    2. E-Hoiusel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada seadusest tulenevatel või E-Hoiuse üldtingimustes toodud alustel. E-Hoius tasub liikmele intressi kuni lepingu lõpetamiseni.
    3. Liikmel on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda üksnes olulise mõjuva põhjuse olemasolul.
    4. Liige esitab E-Hoiusele avalduse tähtajalise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta, märkides avalduses ka ülesütlemise põhjuse. Avaldust saab esitada isiklikult E-Hoiuse esinduses või iseteenindussüsteemi kaudu, logides sisse kliendina Iseteeninduskeskkonda.
    5. Avaldus menetletakse viiesteist (15) kalendripäeva jooksul. E-Hoiuse otsus edastatakse liikmele kirjalikult lepingus märgitud e-posti aadressile. Otsus on kättesaadav ka liikme Iseteeninduskeskkonnas.
    6. E-Hoius ei ole kohustatud tähtajalist lepingut ennetähtaegselt lõpetama. Juhul, kui E-Hoius otsustab rahuldada punktis 5.3. nimetatud avalduse, loetakse lepingu ülesütlemise päevaks E-Hoiuse otsuse kuupäev, välja arvatud juhul, kui liige määrab hilisema tähtaja. E-Hoius kohustub kandma hoiusumma liikme pangakontole ülesütlemise päevale järgneva kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks, välja arvatud juhul, kui liige määrab hilisema tähtaja.
    7. Tähtajalise hoiuse ennetähtaegse lõpetamise korral liikme soovil ei ole E-Hoius kohustatud hoiuse eest intressi maksma.
    8. Hoiustaja on kohustatud E-Hoiusele maksma hüvitist tähtajalise hoiuse ennetähtaegse lõpetamise kulu ulatuses, mis ületab hoiuse eest kuni ennetähtaegse lõpetamise päevani arvestatud intressi. E-Hoiusel on õigus pidada nimetatud osa kinni väljamakstavast hoiusummast.
    9. Tähtajalise hoiuse ennetähtaegse lõpetamise kulu on arvestatud intresside summa, mille klient oleks võinud saada perioodi lõpus lepingus kokkulepitud lõppkuupäeval. Hoiuse ennetähtaegse lõpetamise kulu ei saa olla suurem kui ühe (1) kalendriaasta arvestatav intresside summa.
    10. Kliendi soovil esitab E-Hoius talle eelnevalt nimetatud kulude kalkulatsiooni.
    11. Tähtajatu hoiuse leping on kehtiv seni, kuni pole esitatud avaldust tähtajatu hoiuse lepingu lõpetamisest 30 päeva enne soovitud lepingu lõpetamist.
    12. E-Hoiusel on õigus Tähtajatu hoiuse leping ennetähtaegselt lõpetada seadusest tulenevatel või E-Hoiuse üldtingimustes toodud alustel, teatades ülesütlemisest ette vähemalt 3 kuud. E-Hoius tasub liikmele intressi kuni lepingu lõpetamiseni.
  6. VAIDLUSED
    1. Mistahes vaidlused, erimeelsused või pretensioonid E-Hoiuse ja liikme vahel, mis tulenevad käesolevast lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetuks tunnistamisest, lahendatakse Harju Maakohtus.
  7. MUUD TINGIMUSED
    1. E-Hoiusel on õigus avaldada infot lepingu ja liikme kohta kolmandatele isikutele, kui see tuleneb Eesti Vabariigi seadustest, E-Hoiuse põhikirjast ja üldtingimustest või E-Hoiuse andmete töötlemise põhimõtetest.
    2. Lepingu tõlked inglise või vene keelde on informatiivse tähendusega. Mistahes vastuolu korral tõlgitud versiooni ja eestikeelse lepingu sätete vahel lähtutakse lepingu eestikeelsest versioonist.
    3. Liige kinnitab, et on tutvunud käesoleva lepingu, E-Hoiuse üldtingimuste ja E-Hoiuse andmete töötlemise põhimõtetega ning nõustub nendega.

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Käesolevate isikuandmete töötlemise üldpõhimõtete (edaspidi Põhimõtete) kinnitamisega antakse andmesubjektina (edasipidi ka Teie) E-Hoius HLÜ-le nõusoleku töödelda oma isikuandmeid vastavalt alljärgnevatele tingimustele ja eesmärkidele:

  1. Te annate põhimõtete allkirjastamisega E-Hoius HLÜ -le nõusoleku töödelda kõiki Teie enda esitatud, E-Hoius HLÜ siseallikatest saadud ning E-Hoius HLÜ poolt iseseisvalt kogutud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkide (vt põhimõtete p 2) saavutamiseks. E-Hoius HLÜ töötleb isikuandmeid Teie nõusolekul, Teiega sõlmitava lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks, E-Hoius HLÜ juriidilise kohustuse täitmiseks, Teie või muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või E-Hoius HLÜ õigustatud huvi korral isikuandmete töötlemiseks. Peamised töödeldavad isikuandmed on järgmised:
    • isiklikud andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus, residentsus, suhtluskeel, perekonnaseis, ülalpeetavate isikute olemasolu ja nende arv, isikut tõendava dokumendi andmed jne);
    • kontaktandmed;
    • andmed Teie töö/õpingute kohta;
    • majanduslikku seisundit puudutavad andmed;
    • tarbimisharjumused ja tarbimiseelistused E-Hoius HLÜ toote sobivuse kaalutlemise eesmärgil;
    • andmed Teie vara päritolu kohta;
    • andmed Teie ja E-Hoius HLÜ vahel tehtud tehingute kohta;
    • andmed Teie usaldusväärsuse kohta (varasem maksekäitumine, andmed tekitatud kahju kohta; rahapesu -, terrorismi rahastamise või organiseeritud kuritegevusega seotuse kohta jne);
    • seadusest tuleneva kohustuse täitmisel saadud andmed (uurimisorganite, notari, maksuhalduri, kohtu, Rahapesu Andmebüroo järelpärimistest, kohtutäituri jmt avalikku ülesannet täitva isiku/asutuse nõuetest tulenevad andmed jne);
    • suhtlusandmed (visuaalsed ja/või audio salvestused, mida kogutakse siis, kui Te külastate E-Hoius HLÜ kontorit või kui Te suhtlete E-Hoius HLÜ ´ga telefoni teel, või muud andmed, mida kogutakse teiste suhtluskanalite kaudu). E-Hoius HLÜ -l on õigus salvestada kõik sidevahendite (telefon, arvutivõrk jms) teel Teie poolt tehtud toimingud, sealhulgas isikuandmete edastamine, eesmärgiga hinnata klienditeeninduse töö kvaliteeti, lahendada efektiivselt ja objektiivselt Teie võimalikke kaebusi ning tõendada vajadusel Teie poolt sidevahendi teel tehtud toiminguid ja tahteavaldusi. E-Hoius HLÜ võib jälgida kaamerate abil oma kasutuses olevaid ruume ja nende lähiümbrust ja isikuid ning salvetada, et kaitsta E-Hoius HLÜ ja Isiku vara ning tagada füüsiline turvalisus.
  2. Isiskuandmete töötlemise eesmärgid Teile on tegeliku kasusaaja tuvastamine, informatsiooni edastamine, krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse hindamine, teenuste pakkumine, E-Hoius HLÜ ja koostööpartnerite toodete ja teenuste reklaami edastamine, lepingu sõlmimine/muutmine ja täitmine, riskide vähendamine ja ärahoidmine, olemasolevate teenuste arendamine ja uute väljatöötamine, andmete kontrollimine ja vajadusel parandamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning EL ja muu rahvusvahelisest õigusest/lepingust ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmine.
  3. E-Hoius HLÜ avaldab isikuandmeid ainult sellises ulatuses ja vormis, mis on vajalik põhimõtetes loetletud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas Teiega sõlmitavate lepingute ettevalmistamiseks ja täitmiseks või Teile pakkumiste tegemiseks. E-Hoius HLÜ avalikustab ja edastab isikuandmeid järgmistele isikutele:
    • E-Hoius HLÜ -ga seotud lepingupartnerid ja tütarettevõtted;
    • Teenuste osutamisega seotud isikutele ja organisatsioonidele (nt inkasso-, tõlke-, side-, IT- ja postiteenuse osutaja, kindlustusandjad ja – vahendajad, jne.) eeldusel, et vastava teenuse osutaja on võtnud endale E-Hoius HLÜ suhtes kohustuse vastuvõetuid isikuandmeid kolmandatele isikutele mitte avaldada;
    • andmekogude pidajad, kellele E-Hoius HLÜ on kohustatud andma teavet lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. E-Hoius OÜ-l on õigus edastada Teie andmed maksehäirete registrisse, kui Teil on E-Hoius HLÜ ees nõuetekohaselt täitmata rahaline kohustus. Antud andmekogudes avalikustatakse teave Teie maksehäire kohta. Lisaks nõudeõiguse loovutamise korral uus võlausaldaja.
    • Kõigile Teiega tehtava tehinguga seotud isikutele, eesmärgiga täita õigusaktidest tulenevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid kohustusi;
    • avalik-õiguslikule isikule/ameti kandjale seadusest tuleneva E-Hoius HLÜ kohustuse täitmiseks (notar, uurimisasutus, kohus, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo, Tarbijakaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon jne).
  4. Teie poolt esitatud andmete täiendamiseks ja kontrollimiseks on E-Hoius HLÜ -l õigus koguda Teie kohta andmeid kolmandatelt isikutelt, E-Hoius HLÜ -le õiguspäraselt ligipääsetavatest andmekogudest ja avalikest allikatest (ametlikud ja mitteametlikud registrid, andmebaasid jne).
  5. Teil on kohustus anda E-Hoius HLÜ ´le üksnes õigeid ja ajakohaseid isikuandmeid, samuti teavitada E-Hoius HLÜ ´d viivitamatult oma andmete muutusest. E-Hoius HLÜ ´l on õigus nõuda Teilt täiendavat infot ja/või dokumente, et tõendada muutunud isikuandmeid ning Te olete kohustatud vastavad tõendid viivitamatult esitama.
  6. Teil on õigus saada E-Hoius HLÜ-st isikut puudutavat, E-Hoius HLÜ-s olemasolevat teavet ja isikuandmeid, v.a, kui andmeid ei väljastata tulenevalt õigusaktidest sätestatust ning nõuda E-Hoius HLÜ-lt enda kohta käivate ebaõigete isikuandmete parandamist.
  7. Kui Te leiate, et E-Hoius HLÜ on andmete töötlemisel rikkunud Teie õigusi ja huve, siis on Teil õigus pöörduda rikkumise lõpetamise nõudega vastava rikkuja poole või esitada kaebus isikuandmete kasutamise kohta Eesti Andmekaitse Inspektsioonile (veebileht: www.aki.ee).
  8. E-Hoius HLÜ kohustus Teie Isikuandmete säilitamiseks tuleneb kehtivast õigusest (nt raamatupidamise seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadus ja muud asjakohased siseriiklikud ja EL õigusaktid). Muuhulgas võib isikuandmete säilitamise periood põhineda Teiega sõlmitud lepingul või E-Hoius HLÜ õigustatud huvil.
  9. E-Hoius HLÜ -l on õigus Põhimõtteid igal ajal ühepoolselt muuta, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ning teavitab Põhimõtete muutmisest Teid veebilehel ehoius.ee.

Kinnitan, et olen põhjalikult tutvunud käesolevate isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Kinnitan oma allkirjaga, et nõustun ülaltoodud tingimustel minu isikuandmete töötlemisega.

Kinnitatud juhatuse otsusega 01.01.2021.a.

 

  1. ÜLDSÄTTED
    1. Hoiu-laenuühistu HLÜ E-Hoius (edaspidi „Ühistu“) on tulundusühistu.
    2. Ühistu asukoht on Tallinn, Harju maakond.
    3. Ühistu on asutatud ja selle liikmeskond moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või ühiste majanduslike huvide moodustamise põhimõttel.
    4. Ühistu eesmärk on ühistegevuse kaudu Ühistu liikmetele teenuste osutamine. Ühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine:
      1. hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
      2. laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude ja faktooringulepingute sõlmimine;
      3. liisingutehingute sõlmimine;
      4. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste sarnaste isikute poolt pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;
      5. krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt pakutavate tagatiste, garantiide ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;
      6. muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1.6.1.–1.6.5. loetletud finantsteenustega.
    5. Ühistu tegevust reguleerib hoiu-laenuühistu seadus, tulundusühistuseadus ja teised Eesti Vabariigi õigusaktid ning käesolev põhikiri.
    6. Ühistu majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31. detsember.
  2. SISSEASTUMISMAKS JA OSAMAKS
    1. Ühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu 10 eurot.
    2. Lisaks sisseastumismaksule peab füüsilisest isikust liige tasuma osamaksu 30 eurot.
    3. Lisaks sisseastumismaksule peab juriidilisest isikust liige tasuma osamaksu 300 eurot.
    4. Juhatuse otsuse alusel võidakse Ühistu liikmeks astuva isiku osamaksu suurendada ja vähendada juhul kui seda lubab Ühistu majanduslik olukord.
    5. Liige võib soovi korral juhatuse otsuse alusel oma osamaksu suurendada. Täiendav osamaks ei too liikmele täiendavat hääleõigust
    6. Liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu ja osamaksu 7 tööpäeva jooksul Ühistule liikmeks astumise avalduse esitamise päevast Ühistu juhatuse määratud arvelduskontonumbrile või üle andma sularahas juhatuse poolt määratud ajal ja kohas
    7. Nõukogu võib kehtestada Ühistu liikmele kohustuste tasuda rohkem kui ühe osamaksu, mis sõltub liikme poolt Ühistu vara või muude võimaluste kasutamise mahust.
    8. Liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus osamaks tagasi saada. Sisseastumismaksu ei tagastata.
    9. Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt 2 kuu jooksul. Juhatusel on õigus osamaksu tagastamise perioodi pikendada kui osamaksu tagastamine seab ohtu Ühistu usaldusnormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.
  3. HOIU-LAENUÜHISTU LIIKMED
    1. Liikmeks astumine
      1. Ühistu liikmeks võivad astuda füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad Ühistu teenuste kasutamise kaudu toetada ja soodustada Ühistu liikmete majanduslikke huvisid. Ühistu liikmete huviks on raha hoiustamine võimalikult parimatel tingimustel ja laenamine konkurentsivõimelistel tingimustel. Ühistu liikmed on huvitatud Ühistu aktiivses juhtimises ning Ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse hääletamises ja valimistes.
      2. Ühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik
      3. Liikmeks vastuvõtmiseks esitab soovija Ühistu juhatusele kirjaliku avalduse Ühistu äriregistrisse kantud aadressile või e-posti aadressile.
      4. IIsiku liikmeks astumise avalduse vaatab läbi juhatus hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamise päevast.
      5. Isik saab Ühistu liikmeks alates Ühistu juhatuse poolt vastava otsuse vastuvõtmise päevast.
    2. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alused
      1. Ühistu liikmeks ei võeta isikut, kes ei vasta Ühistu põhikirjas sätestatud nõuetele.
      2. Ühistu liikmeks ei võeta isikut, kes ei tasu osamaksu või sisseastumismaksu põhikirjas sätestatud aja jooksul.
      3. Ühistu liikmeks ei võeta isikut, kes on varem Ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.
      4. Isikut ei pea Ühistu liikmeks võtma, kui Ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve.
      5. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegemisel saadab Ühistu juhatus isikule tema vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakirja. Ärakiri tuleb saata ühe nädala jooksul otsuse tegemisest arvates.
    3. Liikme väljaastumine
      1. Ühistu liikmel on õigus välja astuda allpool nimetatud tingimustel:
        1. tal ei ole Ühistu ees täitmata kohustusi;
        2. ta on esitanud juhatusele kirjaliku avalduse vähemalt 1 kuu enne väljaastumist.
      2. Väljaastunud liikmel kaob õigus saada dividende majandusaasta selle poolaasta algusest, mille kestel ta esitas Ühistust väljaastumise avalduse, kuid kuni osamaksu tagastamiseni on tal õigus saada tasutud osamaksult intressi samadel tingimustel, nagu Ühistu maksab seda tähtajata hoiustelt.
    4. Liikme väljaarvamine
      1. Liige arvatakse Ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Ühistu võib otsustada liikmeväljaarvamise eelkõige seetõttu, et liige on oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid, jätnud oluliselt täitmata üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuseid, või kahjustanud oluliselt Ühistu mainet või huvisid.
      2. Kui ta ei ole 1 aasta jooksul kasutanud ühtegi põhikirja p-s 1.4. kirjeldatud teenust.
      3. Avalduse liikme Ühistust väljaarvamiseks võib esitada ka liikme pankrotihaldur või võlausaldaja kuue 6 kuu jooksul alates täitmise ebaõnnestumisest, kui võlausaldaja nõuet ei saadud rahuldada sundtäitmisega liikme ülejäänud varast.
      4. Väljaarvamise otsustab Ühistu juhatus.
      5. Liiget teavitatakse väljaarvamisotsusest kirjalikult 2 nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest. Teates tuleb märkida liikme Ühistust väljaarvamise põhjus ja alus.
      6. Liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates.
      7. Liige võib väljaarvamisotsuse vaidlustada Ühistu üldkoosolekul.
      8. Päevast, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.
      9. Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad hoiu-laenuühistu ja tulundusühistuseaduses sätestatud korras
      10. Ühistust väljaarvatud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad tulundusühistuseaduses sätestatud korras v.a juhul, kui ühistu liikme väljaarvamise põhjuseks on HLÜ laenulepingust tulenev võlgnevus
      11. Ühistu liikme ühistust väljaarvamisel võlgnevuse tõttu on HLÜ-l liikme kohustuste katteks õigus tasaarvestada liikme tasutud osamaks HLÜ-le võlgu oleva summaga
    5. Liikme surm
      1. Liikme surma korral läheb liikmesus üle pärijatele, kui nad on esitanud avalduse liikmeks saamiseks. Juhatus rahuldab avalduse ja liikmesus loetakse edasiantuks kui avalduse esitanud isik vastab käesoleva põhikirja ja seadusega sätestatud liikmeks saamise nõuetele.
    6. Juriidilisest isikust liikme lõppemine
      1. Juriidilisest isikust liikme lõppemisel lõpeb samaaegselt sellise isiku liikmesus Ühistus.
      2. Liige arvatakse Ühistust välja Juriidilise isiku lõpetamisel.
      3. Juriidilise isiku ühinemisel, kui tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või ei vasta seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustele.
    7. Liikmesuse üleandmine
      1. Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kellest saab Ühistu liige kui ei esine keeldumise aluseid, mis takistavad liikme vastuvõtmist.
      2. Liikmesuse üleandmiseks esitavad Ühistu liige ja isik, kellele liikmesus üle antakse, juhatusele ühise kirjaliku avalduse, milles Ühistu liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda, ning milles isik, kellele liikmesus üle antakse, avaldab soovi Ühistu liikmeks saada.
  4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    1. Ühistu liikmete õigused
      1. Liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet Ühistu tegevuse kohta.
      2. Liikmel on õigus tutvuda Ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta Ühistu majanduslikke huve.
      3. Astuda ühistust välja ja võõrandada tasutud osamaks.
      4. Ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel saada tagasi osamaks tulundusühistuseaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud korras
      5. Liikmel on õigus tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande Ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks.
      6. Liikmel on õigus saada osa Ühistu puhaskasumist.
      7. Liikmel on õigus osaleda üldkoosolekul ning valida Ühistu juhtimisorganid.
    2. Ühistu liikmete kohustused
      1. Ühistu liige on kohustatud täitma põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi.
      2. Tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osa- ja sisseastumismaksu
      3. Ühistu liige on kohustatud viivitamatult teatama Ühistu juhatusele asjaolude muutumisest, mis võivad olla takistuseks Ühistu liikmeks olemisel.
      4. Ühistu liige on kohustatud täitma Ühistu ja liikme vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja täielikult.
  5. ÜHISTU VARA
    1. Ühistu vastutab kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmed ei vastuta Ühistu kohustuste eest. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, Ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest.
    2. Ühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest.
    3. Ühistu paigutab vähemalt 5% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse.
    4. Ühistu kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus on vähemalt pool Ühistu osakapitalist. Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 20% puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.
    5. Ühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
    6. Ühistu liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal Ühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.
    7. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette nõukogu ettepanekus.
    8. Liikmele makstakse dividend vastavalt liikme osamaksu suurusele. Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele Ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.
    9. Dividendide väljamaksmist alustatakse üks kuu pärast üldkoosoleku vastava otsuse vastuvõtmist. Väljavõtmata dividendide pealt Ühistu intresse ei maksa.
  6. ÜLDKOOSOLEK
    1. Üldkoosolek on Ühistu kõrgeim organ.
    2. Kui ühistul on üle 200 liikme, valib üldkoosolek juhtimisorganiks volinike koosoleku kelle pädevusse antakse põhikirjas määratud ulatuses üldkoosoleku tööfunktsioonid.
    3. Üldkoosolek valib vähemalt 20 volinikku volituste tähtajaga 5 aastat
    4. Ühistu liikmed teostavad oma õigusi Ühistus üldkoosolekul.
    5. Ühistu üldkoosoleku pädevus on:
      1. põhikirja muutmine;
      2. volinike valimine
      3. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine;
      4. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
      5. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
      6. revisjonikomisjoni liikmete või audiitori valimine ja tagasikutsumine;
      7. majandusaasta eelarve kinnitamine;
      8. liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine lähtuvalt seadusest;
      9. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Ühistu esindaja määramine;
      10. audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
      11. laenukomitee (kui on) liikmete valimine ja tagasikutsumine enne volituste tähtaja lõppemist;
      12. muude seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud muude küsimuste otsustamine.
    6. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
    7. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku omal initsiatiivil. Juhatus peab erakorralise koosoleku kokku kutsuma kui Ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust Ühistu kohustuste eest ja ilmneb, et Ühistu netovara on alla poole Ühistu osakapitalist ja kui erakorralist koosoleku nõuab vähemalt 1/10 liikmetest, revident ja audiitor.
    8. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus.
    9. Üldkoosolek võib üldkoosoleku päevakorda muuta, kui selle poolt on vähemalt 2/3 kohalviibivate liikmete arvust.
    10. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele alljärgnevalt:
      1. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui Ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil.
      2. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.
      3. Teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus.
    11. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole Ühistu liikmetest, poolt tasutud osamaksed moodustavad vähemalt 90% Ühistu osakapitalist, kui seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
    12. Põhikirja muutmise otsus ja nõukogu liikme valimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühistu liikmetest.
    13. Igal Ühistu liikmel on üks hääl.
    14. Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Ühistu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Ühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
    15. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte ühistu liikmetest. Kui üldkoosolekule või volinike koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, kutsutakse koosolek uuesti kokku sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust
    16. Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus kirjalike kutsetega, milles teatatakse päevakord ja koosoleku toimumise aeg, kutse edastatakse posti või faksi teel või elektrooniliselt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise aega. Koosoleku päevakorra kinnitab juhatus. Koosolekud viiakse läbi juhatuse asukohas, kui kutses ei ole määratud teisiti. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 volinikest
    17. Üldkoosoleku või volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest.
    18. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise, osakapitali suurendamise ja vähendamise ning ühistu ühinemise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest.
    19. Üldkoosolek või volinike koosolek protokollitakse.
    20. Ühistu liikmed võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut üldkoosoleku toimumise teates märgitud ajaperioodi jooksul. Kui teates on märgitud, et elektrooniliselt saab hääletada ka üldkoosoleku toimumise päeval, loetakse Ühistu liige elektrooniliselt hääletanuks, kui tema tahteavaldus on edastatud hiljemalt 24 tundi enne üldkoosoleku algust.
    21. Elektrooniliselt hääletanud Ühistu liige loetakse üldkoosolekul osalevaks ja esindatud hääl arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole Ühistu liige ühtegi häält edastanud, siis ei loeta Ühistu liiget üldkoosolekul osalevaks.
    22. Ühistu tagab elektroonilist hääletamist võimaldades selle protsessi turvalisuse ning Ühistu liikmete identifitseerimise.
    23. Elektrooniline hääletamine toimub elektroonilises vormis. Elektroonilise vormi järgimiseks peab hääle andmine olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama hääle andnud Ühistu liikme nime ja olema hääle andnud Ühistu liikme poolt elektrooniliselt allkirjastatud digitaalallkirjaga.
    24. Elektrooniliseks hääletamiseks saadab Ühistu liige oma tahteavaldused iga otsuse eelnõu kohta juhatuse määratud e-posti aadressile digiallkirjastatud dokumendina, või allkirjastab oma tahteavaldused digitaalselt vastavas online-süsteemis selle olemasolu korral.
  7. JUHATUS
    1. Ühistu juhatuses on 3 liiget.
    2. Juhatuse liige ei pea olema Ühistu liige.
    3. Juhatuse liikme ametiaeg on kuni 5 aastat
    4. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
    5. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.
    6. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
    7. Juhatuse ülesanded on:
      1. igapäevase majandustegevuse juhtimine;
      2. Ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine
      3. Ühistu esindamine, ühistu tegevuse igapäevane juhtimine;
      4. Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku, volinike koosoleku ja nõukogu pädevusse
      5. Sise-eeskirjade vastuvõtmine ja muutmin
      6. Liikmete vastuvõtmise, väljaarvamise ja väljaastumise avalduste läbivaatamine
      7. Ühistu raamatupidamise korraldamine;
      8. liikmete nimekirja pidamine;
      9. majandusaasta aruande esitamine üldkoosolekule;
      10. vajalike abinõude rakendamise tagamine, eelkõige sisekontrolli korraldamine, et avastada võimalikult varakult Ühistu tegutsemist ohustavad asjaolud;
      11. üldkoosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine, otsuste eelnõude ja vajalike projektide koostamine ning üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine.
    8. Ühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
  8. NÕUKOGU
    1. Ühistu nõukogu on 3 liikmeline.
    2. Nõukogu liige ei pea olema Ühistu liige. Nõukogu liikmeks ei või olla Ühistu juhatuse liige, audiitor, laenukomitee liige, revisjonikomisjoni liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
    3. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liige valitakse viieks aastaks.
    4. Ühistu liikmetel, kelle poolt tasutud osamaksed moodustavad vähemalt 90% Ühistu osakapitalist, on õigus ühiselt määrata ja tagasi kutsuda ühe nõukogu liikme omal äranägemisel.
    5. Üldkoosoleku otsusel võib valitud Nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 üldkoosoleku häälte enamus.
    6. Nõukogu kontrollib juhatuse tegevust.
    7. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
    8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
    9. Nõukogu koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse kõigi nõukogu koosolekul viibinud liikmete poolt.
    10. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
    11. Nõukogu otsused ilma koosolekut kokku kutsumata võetakse vastu vastavalt äriseadustikule.
    12. Nõukogu pädevusse kuulub:
      1. juhatuse valimine ja juhatuse esimehe määramine;
      2. juhatuse liikmete, laenukomitee (kui on), revisjonikomisjoni liikmetele töötasustamise aluste ja korra kehtestamine;
      3. Osaluse omandamine või selle lõpetamine teistes ühingutes;
      4. ettevõtete omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
      5. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
      6. investeeringute heakskiitmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;
      7. laenude ja võlakohustuste võtmise heakskiitmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ette nähtud summa;
      8. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
      9. Laenukomitee (kui on) peale esitatud kaebuste läbivaatamine;
      10. majanduskavade ja finantsplaani kinnitamine;
      11. laenude andmine ühistu juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoni liikmetele.
      12. juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise otsustamine ning Ühistu esindaja määramine.
    13. Nõukogu võib otsustada ka kõiki muid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
    14. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Ühistu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.
    15. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide Ühistu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Ühistu tegevust vastavalt seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.
  9. LAENUKOMITEE
    1. Kui ühistul on rohkem kui 50 liiget, moodustatakse 3-liikmeline laenukomitee.
    2. Laenukomitee valitakse kolmeks aastaks.
    3. Laenukomitee liige peab olema Ühistu liige. Laenukomitee liikmeks ei või olla revisjonikomisjoni liige ega audiitor.
    4. Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust. Laenukomitee esimeheks ei tohi olla Ühistu juhatuse esimees.
    5. Laenukomitee koosolekud toimuvad üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku laenukomitee esimees või teda asendav isik.
    6. Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist.
    7. Laenukomitee otsused võetakse vastu kõigi koosolekul osalenud liikmete nõusolekul.
    8. Laenukomitee otsuste kohta koostatakse protokoll. Protokoll esitatakse juhatuse esimehele.
  10. REVISJONIKOMISJON
    1. Ühistu revisjonikomisjonil on 3 liiget.
    2. Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal.
    3. Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla Ühistu juhatuse või laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
    4. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt kuni 3 aastaks.
    5. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida Ühistu vara, arveldus- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks.
    6. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus jälgida Ühistu tööd ja majandustegevust mis tahes lõigus.
    7. Revisjonikomisjon viib läbi Ühistu majandusaasta aruande revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
    8. Revisjonikomisjon analüüsib Ühistu töös ja majandustegevuses avastatud puudusi, koostab neist perioodilisi ülevaateid ja esitab need olenevalt tähtsuse astmest Ühistu juhatusele või üldkoosolekule arutamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.
    9. Ühistu usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest teatab revisjonikomisjon juhatusele. Juhatus on kohustatud võtma kahe kuu jooksul tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks.
  11. AUDIITOR
    1. Üldkoosolek valib audiitori kolmeks aastaks.
    2. Ühistu tegevus auditeeritakse kord aastas.
    3. Audiitor esitab aruande juhatusele ning tulemused kantakse ette üldkoosoleku.
  12. ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE
    1. Ühistu ühinemine ja lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korras.
    2. Lõpetamisel Ühistu likvideeritakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
    3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja vajalikku hoiustamist tagastatakse liikmetele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
    4. Vara jagatakse välja kuue kuu möödumisel Ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud, hagi on läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas on menetlus lõpetatud.
  13. LÕPPSÄTTED
    1. Käesolevat põhikirja võib muuta üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
    2. Vastuvõetud põhikirja muudatused hakkavad kehtima nende vastuvõtmise hetkest, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    3. Küsimused, mis pole sätestatud käesoleva põhikirjaga, kuuluvad sätestamisele seadusega ning selle piires Ühistu sise-eeskirjadega, üldkoosoleku, juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoni otsustega.

Kinnitatud E-Hoius Hoiu-Laenuühistu
asutamiskoosoleku otsusega Tallinnas 18.12.2018.a.
Kinnitatud E-Hoius Hoiu-Laenuühistu
üldkoosoleku otsusega Tallinnas 07.04.2022.a.